Digikoristusnädal - NELJAPÄEV 27. jaanuar Toomas Jüris
NELJAPÄEV 27. JAANUAR
Pilved õhulisemaks - kas mäletad, kellega mida oled jaganud?
Vaata läbi kõik pilveteenused ja avalikud jagamisteenused, mida oled kasutanud - näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Proovi meelde tuletada ka failide jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud - näiteks pildialbumid fotojagamise keskkondades ning kontrolli, kas need on tühjad ja kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid internetiavarustesse laiali, väldid üleliigse infomahu kuhjumist ja mäletad ise pikemaajaliselt, kus ja kui palju sinu isiklikest failidest asuvad. Hea nipp tulevikuks on sõpradele fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need eemaldada. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles saad määrata failid automaatselt kustuma, kui need on saaja poolt allalaetud, näiteks WeTransfer.
Mõtle läbi, milliseid keskkondi sa kasutad failide jagamiseks koolis, kodus või tööl ja paljusid asju sa saadad-salvestad topelt? Näiteks saadad sama foto nii Facebooki vestlusesse, kust sa seda enam üles ei leia ning seejärel saadad e-postiga või Drive lingiga uuesti, salvestades selle iga kord ka erinevatesse seadmetesse? Kas kasutad näitels ka Slacki ja Microsoft Teams keskkondi, kus saadad samuti faile? Tee endale kindlad reeglid, mis keskkonna kaudu koolis, tööl või sõpradega olulisi asju saadate, et failid ei korduks. Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes varundatakse faile neid kopeerides ning hoitakse faile pidevas valmisoleku olukorras, et nad oleks kiirelt kättesaadavad.
Kas teadsid? Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota 2–4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on sama suur või isegi suurem kogus kui kogu maailma lennunduse poolt tekitatavad kasvuhoonegaasid. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1–3% globaalsest elektrienergia vajadusest ning see on pidevalt kasvav arv.
Vaata läbi kõik pilveteenused ja avalikud jagamisteenused, mida oled kasutanud - näiteks Google Drive, OneDrive, Dropbox, iCloud, Google Photos, jne. Sorteeri ja eemalda vananenud dokumendid, fotod ja videod, mille oled kunagi ühekordseks jagamiseks üles laadinud. Proovi meelde tuletada ka failide jagamiskeskkonnad, mida sa enam ei kasuta, aga oled kunagi kasutanud - näiteks pildialbumid fotojagamise keskkondades ning kontrolli, kas need on tühjad ja kustuta konto. Nii ei jää sinu isiklikke dokumente ja fotosid internetiavarustesse laiali, väldid üleliigse infomahu kuhjumist ja mäletad ise pikemaajaliselt, kus ja kui palju sinu isiklikest failidest asuvad. Hea nipp tulevikuks on sõpradele fotode jagamisel kokku leppida tähtaeg, kui kaua fotod kaustas kättesaadavad on ning mainitud kuupäeval need eemaldada. Või kasutada failivahetusteenuseid, milles saad määrata failid automaatselt kustuma, kui need on saaja poolt allalaetud, näiteks WeTransfer.
Mõtle läbi, milliseid keskkondi sa kasutad failide jagamiseks koolis, kodus või tööl ja paljusid asju sa saadad-salvestad topelt? Näiteks saadad sama foto nii Facebooki vestlusesse, kust sa seda enam üles ei leia ning seejärel saadad e-postiga või Drive lingiga uuesti, salvestades selle iga kord ka erinevatesse seadmetesse? Kas kasutad näitels ka Slacki ja Microsoft Teams keskkondi, kus saadad samuti faile? Tee endale kindlad reeglid, mis keskkonna kaudu koolis, tööl või sõpradega olulisi asju saadate, et failid ei korduks. Pilveteenuste kasutamine on energiamahukam kui lihtsalt failide enda arvutis hoidmine, kuna pilveteenustes varundatakse faile neid kopeerides ning hoitakse faile pidevas valmisoleku olukorras, et nad oleks kiirelt kättesaadavad.
Kas teadsid? Internet ning sellega seotud seadmed võivad erinevate uuringute kohaselt täna toota 2–4% kogu maailmas tekkivast kasvuhoonegaaside heitkogusest, mis on sama suur või isegi suurem kogus kui kogu maailma lennunduse poolt tekitatavad kasvuhoonegaasid. Suured andmekeskused tarbivad eri hinnangutel 1–3% globaalsest elektrienergia vajadusest ning see on pidevalt kasvav arv.
